5. Päev
Viiendal päeval tekkis mõte iseseisvalt Dubai-Sharjah-Ajmani (viimane on kolmas ja ühtlasi väikseim emiraat, millest suur metropol koosneb) metropolist välja sõita, sest igasugused ekskursioonid olid jõle kallid. Läksime Sharjah bussijaamast Abu Dhabi (pealinna) bussi peale. Teepealseteks vaatamisväärsusteks olid põhiliselt kõrb ning Abu Dhabi emiraadis istutatud mets! Hiljem sain ühe teadja käest teada, et mingi šeigi isa (vist) oli suur roheluse armastaja ning tema soovil istutati emiraati suurtes kogustes puid. Iga puud pidi omakorda muidugi voolikuga kastma. Aknast vaadates ulatus rohelus silmapiiri taha. Ma ei julge pakkudagi, kui palju seal puid kokku võis kasvada. Järgnevalt bussiaknast tehtud halva kvaliteediga pildilt on näha, et puud ise olidväikest kasvu ning päris Eesti mõõdus metsa nad muidugi ei moodustanud, kuid hämmastav oli see siiski.
Veidi enne Abu Dhabit jäi kauguses silma ka üks suur punane naljakas moodustis. Uurisin ja puurisin seda kuniks mõistsin, et tegu on kuulsa Ferrari World’iga. Kuna ma seda kahjuks pildistada ei jõudnud, võivad soovijad piltide nägemsieks seda guugeldada.
Linnale lähemale jõudes paistsid pealinna kõrgemad hooned, kuid neid meil minu suureks kurvastuseks näha ei õnnestunudki. Bussijaama ei olnud pikk maa ning üsna pea asutsimegi maha täiesti tundmatus piirkonnas ega teadnud, mida edasi teha. Bussijaamast ka dekoratiivne pilt. See on see roheline maitsetu moodustis.
Emal oli soov minna näiteks mõne suvalise linnaliini bussi peale, et sõites lihtsalt linna näha. Bussipeatusi me aga kahuks ei näinud ning nagu uue linnaga ikka ei teadnud ühistranspordi kasutamisest midagi. Bussijaama töötajad olid ka umbkeelsed ning kuna mina olin juba seiklemisest väsinud 
, siis tegin ettepaneku hoopis bussijaama kõrval oleva suure Al Wahda kaubanduskeskusega tutvuda. Paar tundi me/a sellega oma aega sisustasimegi, sellest erilisi mälestusi mul kahjks ei ole. Seejärel kõndisime natuke ümbruses ringi. Erilisi vaatamisväärsusi ei leidnud ja seega pean teid imelise Abu Dhabi pildimaterjali osas kuivale jätma. Küll aga võin rääkida seda, mida kuulnud olen. Näiteks on levinud ütlus, et Dubai on UAE Los Angeles ja Abu Dhabi New York. Ka siin leidub põneva arhitektuuriga futuhooneid ning samuti pidi siin väga fancy šeigi palee olema. Linn ise asub muide saare peal. Ühe vaatamisväärsuse sain siiski tagasi sõites ka pildile ning selleks oli riigi suurim mošee. Peab ütlema, et mu kaameral on hea zuum, sest mošee oli tegelikult päris kaugel.
Tagasi hakkasimegi nähtavasti valges sõitma ning seekord ostsime piletid Dubaisse. Bussisõit oli aga omamoodi huvitav, sest minu kõrvale istus üks jutukas vanem eurooplasest meesterahvas. Ta väitis end olevat Belgiast ning ajas UAEs Belgia kuninglikule pere heaks mingeid tähtsaid asju . Ta jagas minuga huvitavaid fakte UAE kohta. Näiteks sain temalt nende eelpool mainitud metsade kohta teada. Vett tehtavat veel mereveest soola eemaldades. See pidavat aga kallis olema. Sellisel juhul tekib küsimus, et miks siis vett taimede peale nii palju on vaja raisata. See on see hullus, mis rikkusega kaasneb. Ta rääkis ka, mis on Yas Island, kuhu suunasid mitmed teeviidad. Tegemist oli siis taaskord mingi turismisaarega, mille peal oli ka Ferrari World. Samuti oli seal Warner Bros.’i teemapark ning saarel peetakse ka F1 sõite.Veel rääkis end Camille’ks nimetanud härra, et on Eestit mitu korda külastanud ning et meil läheb võrreldes teiste Balti riikidega hästi
Dubaisse “linnaväravad” ületanud, sõitis buss esmalt mööda kiirteed, millest paremale ja vasakule jäi veel üks pilvelõhkujate piirkond. Selle kohta oskas Camille rääkida, et kõrghooneid on kokku 86 ning ta tunneb lausa nende arendajat. Pretty impressive. Pilt sellest piirkonnast on muide mu eelmises postituses ning need on need majad, mida palmisaarelt tulles pildistasin.
Peatselt jõudsime Bur Dubai linnaossa, kus buss ka peatas. Jätsin Camille’ga hüvasti ja läksime emaga Dubai muuseumit otsima, mille piletid me olime bussituuriga sõites saanud. Muuseum oli natuke nagu Rocca Al Mare vabaõhumuuseum, aga väiksem. Väljast oli ta selline.
Seest selline.
Maa all olid traditsioonilise araabia elu vahakujudega rekonstruktsioonid.
Lõbusad araabia sellid.
Retro toidupood.
Koraanitund.
Presenteeritud olid ka tüüpiliste kõrbeloomade elusuuruses kujud/topised.
Edasi oleksin mina tahtnud minna Heritage Village’is asuvasse šeigi majja, mille piletid meil samuti olemas olid, kuid see oli veidi eemal ning lisaks suutsime ära eksida ja pidime hoopis takso võtma, et teisele poole abajat saada, kust saaks hotellibussile.
6. Päev
Kuues päev oli üsna väheproduktiivne. Sõitsime hommikul Deirasse ja sealt metrooga Dubai Malli. Kuna see oli igavesti pirakas tareke, siis pidigi sellega tutvumiseks terve päeva varuma . Hommikul oli veel üks naljakas seik, kui bussilt maha läksime ja Deira City Centre’sse kõndisime. Olime just WCsse minemas, ema eespool ja mina taga, kui üks tüüp, keda ma bussis nägin, mul järele tormas ja ütles, et ta tahab mu sõbraks saada. Ütles, et ma võiksin välja tulla millalgi. Mõtlesin, kuidas viisakalt ära öelda ja ütlesin, et olen siin emaga. Selle peale ütles tüüp, et ta võib ka tulla . Huumor. Põgenesin ruttu WCsse ja tagasi tulles tegin ka kiired sammud. Enam ta mind õnneks ei jälitanud. Aga eks selliseid probleeme mul on alati lõunamaades reisides olnud. Blondiinid äratavad seal tähelepanu.
Kaubanduskeskus ise oli kohati hämmeldusseajav. Näiteks oli seal Hershey’s'i šokolaadpood. Minu lemmikuks kujunes Bath & Body Works, kus oli parasjagu suur allahindlus . Mõned pildid ka Dubai Malli ja Burj Khalifa lähedusest.
Enne viimase pildi tegemist oli just mingi purskkaevushow olnud, kuid kohe kui välja jõudsin ja inimeste vahelt lähemale üritasin trügida, sai see läbi.
Viimane on vist parim öövõte, mida mu kaamera on teha suutnud. Igatahes läksime õhtul jälle metrooga tagasi ja ostsime järgmiseks päevaks kõrbesafari.
